Mu naine ja mind on kutsutud Lambeth Councili (Londoni kohalik omavalitsus) osalema "ettevaatusega vestlusel", mis puudutab meie tütre vähest kooliskäimist (nii tema perearst kui ka lastepsühholoog on arvamusel, et ta on ärevushäire).
[1996. aasta haridusseaduse paragrahvi 444 lõike 1 A kohaselt on kuritegu, kui laps puudub volitamata ja vanem teadis lapse puudumisest ja kukkus läbi. Sanktsioonide hulka kuulub trahv kuni 2500 naela ja vanglakaristus kuni 3 kuud]
[Ma kasutan tsitaate "ettevaatusega intervjuu" ümber, sest see ei kõla ettevaatusega intervjuuna. Olen lugenud Internetist, kuid neid sõnu kasutab nõukogu juriidiline osakond meile saadetud kirjas]
Meile on öeldud, et meil pole lubatud sellele kohtumisele advokaati tuua: koosolek toimub kohaliku omavalitsuse, meie ja ainult kooli vahel.
Oleme väga mures selle kohtumise pärast öeldu pärast, sest näib, et kool on kohalikule omavalitsusele andnud valet teavet (nt et me pole palunud saatekirja lapse vaimse tervise teenistustele, kuigi meil on) ja muud teavet on peetud (nt novembris kooli saadetud erapsühholoogi aruanne ärevuse probleemide kohta).
Oleme mures ka selle pärast, et ettevaatusega intervjuu stressirohkes keskkonnas me oma naisega seda teeme ei suuda meenutada fakte, millele hiljem kohtus toetume. Mõlemad leiavad, et see on väga stressirohke: ma olen raputanud kontrollimatult ja mõlemad oleme nutnud, seda nii omavahel arutades kui ka kooliga kohtumisel.
On olnud paar nägu - näost näkku kohtumised ja kümned meilid meie ja kooli vahel: kõik, mida oleme öelnud ja millal, meenub, on "ettevaatusega intervjuu" tingimustes väga keeruline.
Niisiis: kuidas saame selleks kohtumiseks ettevaatusega valmistuda, kui meile ei lubata advokaati ja oleme mõlemad liiga ratsionaalsed? Kas saame mingil moel paluda näha kooli ja nõukogu vahelist suhtlust, et vähemalt teaksime ette, mida meid süüdistatakse tegemises või tegemata jätmises?
[Meil on juba olnud advokaat saatis volikogule kirja, milles üritatakse ebatäpsusi parandada. Nõukogu vastas sellele kirjale, eirates tõendeid, mida me selles esitasime, ja kordas lihtsalt kooli algseid väiteid (st et meditsiinilist probleemi pole). Osa minu murest on see, et me pöördume meditsiiniliste tõenditega ettevaatusega vestlusele ja siis on veel midagi, mida kool on öelnud, et me ei suuda siis stressirohketes oludes isegi head selgitust pakkuda. kuigi neid võib olla.]